Organisatsioonis, ka poliitikas, vajame katalüsaatorit, mitte antikatalüsaatorit!
Ma avaldan üle pika aja mõned objektiivsed, edasiviivad, nõuandvad ja lahendusele orienteeritud mõtted. Hetkel on need veidi poliitilise maiguga, aga tegelikult ikka inimestest, juhtimisest ja tulemuslikkusest. Hetkel siis poliitilisel tasandil.
On selge, et vajame poliitikasse ning Eesti riiki juhtima inimesi, keda saame usaldada ja kellele loota eriti keerulisematel aegadel. Vajame inimesi, kes on lahendusele orienteeritud, teineteise ja enese suhtes konstruktiivselt ning edasiviivalt kriitilised, avatud, head ja nutikad. Riiki ei peaks juhtima inimesed, kes raiskavad aega kõige kõrgemal tasandil. Arvan, et vajame lahendusele orienteeritud ühisjõudu ja hea energiaga katalüsaatorit!
Kunagi saime antikatalüsaatori
Aastaid tagasi saime EKRE näol antikatalüsaatori – vahel on ka seda vaja, aga pikas perspektiivis viib see edasi vaid sisult konstruktiivseks muutudes ja veidi lahustudes. Ka neil on justkui häid ideid, aga üldine eesmärk on lõhestamine, nõrgendamine ja populistlikkus – seda me tegelikult ei vaja. Eesti ei ole nii suur nõnda ressursside raiskamiseks, samuti jääb arusaamatuks EKRE suhtumise tagamaa. Strateegilises plaanis nõrgestatakse sellise retoorikaga ja poliitikaga tihti teadlikult või ka teadmata ühiskonda sisemiselt, et muuta ühiskond ükskõik milliseks ülevõtmiseks nõrgaks. See seisukoht võib näida vandenõuna – tean! –, kuid stiil on liialt sarnane. Kindlasti ei ole see erakonna üldistus, mida öelda kõikide inimeste kohta, kindlasti on nende hulgas südamest parimat soovijaid. Aga kahjuks võib olla nende hulgas mugavaid kohandujaid, kes nutikalt vastandudes teiste najal ära elavad. Võib olla kadedust, rumalust. Aga siiski, mitte mingil juhul ei tohi üldistada.
Uus, hea kasvujõuga seeme – kas tulemuslik ükssarvik poliitikas?!
On demokraatliku, terve ühiskonna märk, mis laseb uutel erakondadel tekkida! Aastaid tagasi tekkis Eesti 200, mis tundus siis ja näib tänaseni tore nähtus. Nüüd on lisandunud Parempoolsed ja täna tundub, et seemnena on Parempoolsed sisukamad ja veelgi suurema potentsiaaliga. Sellele seemnele on oluline anda kasvujõudu, et neil oleks võimalik kasvada tugevaks taimeks. Isegi kui see taim peaks kiratsema, on näha, kuidas vanemad erakonnad ja inimesed võtavad nende väärtuseid üle. Sellega on juba midagi muudetud!
Miks ma nii arvan?
Parempoolsete väärtused-seisukohad on sisukad, põhjendatud ja realistlikud ning suure potentsiaaliga. See on justkui töötav hea ärimudel, kus seotakse turuseis, ressursid, kompetentsid ja tekkinud uued liidrid ning leitakse ka kapital, sest on tekkinud usaldus.
Kui valija laseks skaleerida seda kompetentsi ja protsessi, mida nad vähese ressursi ja ajaga on erakonna arendamiseks rakendanud meie riigi juhtimisse, siis usun, et nende lubatav on teostatav – dünaamika on õige! Tean ja usun, et riigi juhtimisel on võimalik säästa ja targa juhtimise abil väärtust juurde luua, samal ajal kulutades vähem või suunates kulusid olulisematesse valdkondadesse!
Palju on võimalik säästa ja sünergiat leida, alustades kasvõi raisatud aja kokkuhoiust riigikogus, kus mõned kandidaadid tegelevad vaid protseduuriliste küsimustega ja sõnaotseses mõttes raiskavad meie riigi juhtide sisulist aega. Mõistan, et see on poliitika, aga ka seda annab teha teisiti. Miks meie ei võiks need olla?
Vähesemaga väärtust!
Kõrvaltvaatajana tunnustangi sel põhjusel just Parempoolseid. Nad on koostanud nimekirja, programmi ja taktika valmisteks (programm lihtsate koltside, videotena) – vähesega on tehtud tõesti palju. Strateegia on usaldusväärne ja õige, taktika läbimõeldud ning inimesed motiveeritult tegutsemas. Mulle meeldib ka nende avatud rahastamine ja toetamine – mitte ei anna üks või mõned palju raha, aga paljud annavad vähem, kokku tuleb ikka suur summa.
Inimesed on justkui ise osanikud ja see tundub kõige õigemate alustega poliitiline jõud. Inimesed ise on keskmised või väikeaktsionärid, kes toetavad, sest usaldavad juhtkonda ja ideed.
Sellist uut jõudu peavad eest vedama usaldusväärsed ja õige energiaga, kirega juhid ja liidrid. On tõesti hea näha, kuidas Lavly Perling seda vastutust erakonnajuhina kannab, on ka teisi asjalikke. Igal ajal on oma liidrid ja nad sünnivad, kui keskkond küps. Üks asi viib lihtsalt teiseni ja Sa avastad endas omadusi, mida varem justkui ei olnud või ei olnud keskkond õige – justkui keegi oli ees. Usun, et paljude liidrite, juhtidega on juhtunud sama.
Siin on palju sarnast kõigele sellele, mida ka mina konsulteerides, koolitades oma klientidele, tudengitele püüan õpetada.
Õpetada, kuidas teha vähemaga enamat ja kus meie tegevustel olemas selge eesmärk, strateegia, taktika, innukad kompetentsed inimesed, kõige eelneva nutikas sidusus ja loomulikult jätkusuutlik tulemuslikkus – ehk OPSTAR PROFIT ja katalüsaator on siia sisse projekteeritud.
Aastatega oleme näinud, mida teeb tekkinud antikatalüsaator ja vaatamata paljudele headele mõtetele, mis seal ka on, ei ole see strateegilisel tasandil koostööle, avatusele ja aumehelikkusele, viisakusele ja tulemusele panustav. On vinguv, hädaldav ja rumalalt jonnakas. Sellele vastukaaluks ja tasandamiseks on vaja uut energiat, uut tasakaalu Eesti poliitikas. Katalüsaator aitab teha samaga rohkem! Usun, et olemasolev tasakaal ja võimekus, Eesti teekond ja suund ei tohi nõrgeneda, vaid peab tugevnema katalüsaatori toel, seega parem, kui katalüsaatoriks muundub uut energiat leidev vana ja veidi roostes jõud.
Erakonna esimeeste debatt ETV-s.
Minu arvates joonistus sealt välja selge ja loomulik jaotus erinevatest inimtüüpidest, läbilõige Eesti ühiskonnast. Need olemegi meie! Osa neist on päriselt need, keda näeme, osa kindlasti rollis, mida poliitika suunab. Ka see on loomulik. Inimesed, erakonnad meeste ja naiste näitel, milles esindatud naised olid sisukamad ja asjalikumad kui mehed keskmiselt. Üldiselt oli asjalik vaatamine!
- On inimesi, kes on hea südamega, heast ja tugevast perekonnast, õppinud, maailma näinud, avatud ja abivalmid, suuremate võimalustega. Vahel nad ei tea, mida tähendab ise nullist alustamine, aga mitte alati. Nad on väga olulised, aga oht on mugavustsooniks.
- On inimesi, kes on elus pidanud ise toime tulema ja sisuliselt mitte millestki alustama. Nad on tegutsejad, õppijad, loogilised ja uudishimulikud. Nad saavad alati ise hakkama ja oskavad vajadusel abi pakkuda ja anda, sest on tugevad ja neil on võimalik. Abi seisneb õnge, mitte kala andmises ja süsteemi loomises, kus tulemuseks on iseendaga hakkama saav inimene – ettevõtlik ja sisemiselt motiveeritud inimene. Eestvedajad ja katalüsaatorid.
- On inimesi, kes püüavad edasi minna teisi mustates või kritiseerides. Olen õppinud, et elus ei tohiks nende peale aega tegelikult raisata ja peab alati välistama ise selliseks laisaks ning mugavaks muutumise. Tuleb osata pidevalt ise pingutada, siis ei tekigi mustajatel ja kritiseerijatel jõuõlga ja läbi selle võimalust.
- On inimesi, kes soovivad rohkem aidata ja toetada. Ühiskond vajab inimesi, kes aitavad luua tasakaalu ja hoida fookust abivajavatel. Aga see ei tohi muuta meid iseõppinud abituteks. Toetustega tõesti rikkust ei arenda.
Piisavalt küpses ja mitmekesises ühiskonnas saab ära elada igal viisil. Aga edasi viib tark tegutsemine, järjepidevus ja pühendumus eesmärgile, mitte niivõrd rumal jonn. Meie ühiskond ei ole nii suur, et lollustele aega raisata.
Koostöö, lahendus ja katalüsaator!
Kogemus ja saavutatud, töötav võimekus vajavad konkurentsivõimelisena püsimiseks sisemist või selle puudumisel välist, aga konstruktiivset, koostööle, lahendustele, selgele visioonile pühenduvat energiat. Energiat, mis teineteise tugevusi sünergiana ühendab ja reaktsiooni kiirust tõstab ehk head katalüsaatorit. Me kõik vajame seda!
Mina armastan Eestit ja tahan seda ka paremaks muuta.
Mine igal juhul valima!
