SISUKORD - Leiad huvipakkuva valdkonna kergemini üles.
Eesti riigieelarve eelnõu 2023. Kuhu kaob raha?
Mida räägivad nuumbrid juhtimisest? Jõuline areng või nõrk juhtimissüsteem?
Nüüd, peale Vabariigi Presidendi Kantseleiga seotud “eelarve arutelu” (nimetan just nii, sest sisuline probleem on olemas. Kantselei eelarve on ka minu analüüsis liialt heal tasemel võrreldes teistega) ja peaministri abikaasa firmaga seotut Venemaa vedude teemat, on veelgi olulisem küsida, kuidas toimib riigi ja valitsemise juhtimissüsteem?
Igatahes riigi ja ühiskonna jätkuva parendamise aspektist on hea, et sellised teemad aruteluks tulevad. Ärgem unustagem, et tegemist on poliitilise tipptasemega ja poliittehnoloogilise protsessiga.
Riigi juhtimissüsteem on keeruline ja poliitiliselt tundlik teema, kuid objektiivselt võib küsida, kuidas on võimalik, et juhtkond (valitsus) ei võtnud midagi ette kohe (peale sõja algust või eelarve planeerimisel) või ei märganud kummagi juhtumi puhul parendus- ja muudatusvajadust kohe?
Moraal, moraaliks, aga äri Venemaaga on kohati moonutatud reaalsus ja ma ei laskuks hetkel emotsioonide valdkonda – vaatame fakte.
Juhtimise vaates tekib küsimus: kuidas toimib riigi juhtimissüsteem?! Kui süsteem on nõrk, siis ka kulud kasvavad. Ja seda ma analüüsiga ka tuvastasin. Tootlikkus peab olema sees, aga seda ei ole!
Igatahes olen enam, kui kindel, et saaks ilma maksude tõusuta hakkama! Või vähemalt oleks saanud seda targemini kaasates teha. Head lugemist ja uurimist.
50 miljonit kokkuhoidu eelarves on samaväärne 28 sendiga 100-st eurost.
Lihtne arvutus ütleb, et 50 miljonit kokkuhoidu on eelarve kogukuludest 0,297%.
- Planeeritavad tulud kasvasid aastaga 26,2%.
- Planeeritavad kulud samal ajal 27,6%.
- Kahjum ise kasvab 47,9%.
Kas korralik rahasüst, jõuline riigi areng ja investeering ühiskonda või ebatõhus, mugavam juhtimine ja liigne kulutamine? Mõtlesin, et uurin sisu. Maksutõusud või kärped tekitavad poleemikat ja vastupanu ALATI – Fakt! Isegi ülla eesmärgi puhul. Vaatame asja sisu!
Vaatlen kuidas riigi üldjuhtimise (valitsus, Riigikogu, jt kesksed institutsioonid) ja funktsionaalse juhtimise (ministeeriumiid) kulude tootlikkus 2023 versus 2022 muutunud on.
Tootlikkusest pole juttugi!
Aga seda eeskuju ja pingutust oleks meil just vaja! Selgelt avatuse ja sidususe puudulikkus.
Tulude pool kasvab üle 26%, aga velgi enam kasvavad kulud (27,6%) ja jääb mulje, et neid on lausa mõnuga lastud genereerida, kuidas siis muidu.
Hakka või mõtlema, et kui neid poleks, siis pole ka maksutõusuks argumenti, sest kulude kokkuhoid teeks oma töö.
Võimalik, et juhtimise ja valitsemise vaates on tugeva ja laiapõhjalise koalitsiooniga suurem julgus otsuseid teha ja arvestades kasvanud keskmist heaolu, on tegelikult inimesed maksude kasvamiseks valmis – nutavad ikka, aga tegelikult jäävad ellu.
Kolme aasta pärast on olukord teine ja teatud mõttes on sisse projekteeritud võimalus ka makse langetada või midagigi enne valimiskampaaniat rahva(valija) jaoks leevendada.
Lihtne arvutus ütleb, et 50 miljonit kokkuhoidu on eelarve kogukuludest 0,297%.
100 euro suuruse igakuise taskuraha puhul 30 senti.
1000 euro suuruse igakuise eelarve puhul ligikaudu 30 eurot.
Ja nõnda edasi. Millest me räägime? Meie eelarve riigi tasandil pole nii pingul, et seda ei leitaks. See on tõesti nali.
Mind hakkas huvitama, mis imelugu selle 50 miljoni kokkuhoiuga on?
On ilus päikseline puhkepäev ja tunnen huvi riigieelarve vastu. Otsustasin teha mitteformaalse auditi/diagnostika ja võrrelda, analüüsida 2023. ja 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu andmeid, kulude suhteid.
Olen aastakümnete jooksul kokku puutunud nii majanduskasvu kui ka langusperioodi juhtimisega. Väiksemate, keskmiste ja ka suuremate, keerukamate ettevõtetega. Olenemata organisatsiooni suurusest on kulutõhusus oluline hügieenifaktor ja põhimõtteline osa. See peab olema õige suhtumisega väestatud. Vaatlen eelnõusid objektiivselt ilma numbrite taha nägemata.
Kui suur see väljakutse siis tõesti on? Mis suhe kogukuludesse või tuludesse. Missugused andmed on üldse saadaval, kui suured muutused eelneva perioodi suhtes jms? Riigieelarve eelnõu tabelid otse allikast ning aastatest 2022 ja 2023. Võrdlus baseerub kahe sama staatusega dokumendi baasil ning allolevate linkide kaudu saab failide ligi (klikkides laeb faili alla).
- 2023 riigieelarve seaduse eelnõu
- 2022 riigieelarve seaduse eelnõu
- Kõik andmed pärinevad rahandusministeeriumi kodulehelt
NB! Kõik summad on 1000 eurodes. Lisa kolm nulli ja number on õige.
Suurimad muutujad kuludes
Eelarve puhul tuleb vaadelda tervikut, seoses kategooriaid, kulugruppe ning vajadusel eraldi detaile. Saab ja tuleb eraldi vaadelda ka ridu, mille puhul näha kulusuhte paranemist ja veelgi kriitilisemalt halvenemist.
Järgmine tabel toob esile kõik suurimad kulude kasvatajad. Kulu kasvuks nimetan võrreldava valdkonna kulu ja kogukulu suhte halvenemist perioodide vahel. Paremal olev lahter näitab võimalikku rahalist võitu eelmise perioodi kulu tasemega.
Kokku summa 958 miljardit näitab kulusuhte halvenemisest tekkinud lisakulu võrreldes eelmise perioodiga. Küüniliselt saaks ju öelda, et see on see miljard, mis eelarvetasakaalust puudu :). Minu väide pole, et me peame tasakaalu saavutama.
Riigikogu kulude kasv
Näitena riigikogu rida. 2022 on riigikogu kulu planeeritud 0,174% kogukuludest ehk 21,5 miljonit eurot. Sellel aastal on kavandatud vastavalt 0,210% ehk 32,7 miljonit eurot. Ligi 5,6 miljonit eurot enam. Nõnda arvestades lõks riigikogu ca 20% kulukamaks, kui eelmisel perioodi.
Antud ridade näitel kulutatakse järgmistest valdkodadest ligi miljard eurot enam, kui 2022 aasta kulubaasiga. See ligi miljard on 2023 aasta kogukuludest 5,7%. Usinamad ja karastunumad ettevõtjad teavad, et kriiside või ebastabiilsemal aja on erakordselt 5–10 % kulude kokkuhoidu tavaline tax.
Väärikas ambitsioon kokkuhoiuks
Selle alusel võiks 3% olla hea ja väärikas ambitsioon – isegi mõistlik. Ei tohiks minna ka üle selle. Eeldusel, et kulu loob õiget väärtust ja kasvatab meie tuleviku heaolu ja mis peamine – tootlikkust riigi kõrgeimal tasemel. Küsimus on põhimõttes ja suhtumises, et priiskamine vähendab selgelt riigi konkurentsivõimet ja juhtimiskvaliteeti.
Tavainimesele on 50 miljonit üüratu summa. Selle eelarve kogumahu juures naeruväärne.
Kui eraettevõte on majanduslanguse või ebakindlama tulevikuga seisus, ei saa olla juttu, et me kasvatame kulusid enam kui tulusid. See võib ajutiselt ja strateegiliselt põhjendatud, aga kindlasti mitte tavapärane.
Kulud ja tulud on “paar”, aga neil on ka eraldi elu!
Ettevõtjana ja juhina olen kulude osas alati konservatiivne (koonerdamine on eraldi teema ja tuleneb enamasti teadmatusest) ja otsin süsteemset seost väärtusloomega, tulemuslikkusega. Silmas tuleb pidada, et igasuguse kulu, kapitali, ressursi ja kompetentsiga, millel määrav tähtsus väärtusloomesse, ei tohi olla koonerdav – peame alati teadma, kus on voo kitsaskoht. Selge fookus on tulude kasvul, kliendi heaolul. Teine kuludel ja vootõhususel. Kõrgemad tulud ei saa tähenda suuremat kulutamist. Riigi tasandil see selgelt nii on. Vähemalt veenvaid argumente, mis kinnitaks vastupidises, ei ole.
Kulud ja tulud on nagu abielupaar
Nad on kooslus. Ei tohi unustada, et mõlemal on ka eraldi elu, mis loomulikult arvestab teisega.
Hea koostoime ja teineteisega arvestamine ühiseid eesmärke silmas pidades tagab parima kasumi.
Üldine mulje riigieelarve eelnõust
Algtabelid on kokkuvõtlikud ja liigseid detaile riigieelarve eelnõu tasandil pole. Loogiline. Standardsest tabeli struktuurist kahe aasta vahel rääkida ei saa. Failide struktuuri tuli kohandada ja aegrida aastatele ei pakuta. Loodan, et see on tegijatel endal olemas. Avalik igatahes mitte. Võimalik, et ma ei otsinud piisavalt.
Allolev tabel on üldine kokkuvõttev võrdlus. Valdkond näitab, kas tegemist keskse või konkreetse juhtimisfunktsiooniga ning kategooria, kas tegemist kulu, tulu või investeeringuga. Muutused aastate vahel vastavalt eurodes ja protsendina. Kaks parempoolset lahtrit näitavad kategooria suhet tuludesse vastaval aastal ja neid võrreldes saad aimu, kui palju on suhe paranenud või halvenenud. Igal valdkonnal ei ole tulusid. Investeeringuid ma sel korral ei vaadelnud.
Riik, valitsus, riigikogu – üldise juhtimise tase
Positiivsena tuleb märkida, et 2023. aasta eelnõu on detailsem kui 2022. aastal. Detailsemad kuluread on näha enamus ministeeriumite valitsusalades (see on algfailides). Kui enamus kategooriates oli detailsus võrreldes 2022. aastaga paranenud, siis valitsuse kuluridade osas oli olukord vastupidi. Seega hetkel valitsuse kuluridadest detailsemat ülevaadet ei ole. Valitsusel ei olnud sel aastal ka tulusid märgitud.
Riik
Arvutasin välja, et 2022. aasta kulusuhte tasemega oleks Riigi tasandil kokkuhoid ligikaudu 180 miljonit eurot. Üle 3,5 korra enam, kui hetkel pingutust nõudev 50 miljonit.
Riigikogu
Riigikoguga seotud kulude kasv on 11,2 miljonit. Kulu suhtarv kogukulusse on kasvanud 0,17% pealt 0,21% peale, mis on ligi veerandi osa kõrgemad, kui eelmisel perioodil. Riigikogu puhul on huvitav täheldada ka investeeringute mahu väga olulist kasvu. Kui see oli pool miiljonit aastal 2022, siis sellel aastal on see 2,8 miljonit eurot. Kasv üle 300%.
President, riigikontroll, õiguskantsler ja riigikohus – kulutõhusad või hooletud?!
Kas oskamatu eelarvestamine või liigne kokkuhoid? Igatahes on siin kulude kasv kõikides kategooriates madalam kui riigi tasand. Silma jääb riigikontroll ja õiguskantsler. Osakaal kulude suurusjärguna eelmise aasta tasemel. Kasv % oluliselt madalam, kui riigi üldine tasand. Riigi üldine kulude kasv üle 27%, aga siin hetkel 16,4%. Ka õiguskantsleriga seotud kulud kasvavad pigem mõistlikult.
Arvestades üldist mahtude ja kulude kasvu, siis riigikontrolli funktsioon ei tohiks olla varasemast nõrgem. Isegi eeldaksin selle funktsiooni tugevdamist, et pingelisemas eelarve olukorras sisulisemat tööd ja tõhusamat kontrolli teostada. Seega võib olla tegemist tõhusama juhtimisega ja parema eelarve planeerimisega või alarahastamisega.
Tulud!? Kuna puudub info, millest tuleneb tulu, siis kommenteerida ei oska. Märgin ära, et tuludel kasvu väga märgata pole, mis on veidi arusaamatu.
Vabariigi valitsus ja riigikantselei
Valitsuse kulude puhul tuleb kindlasti märkida kulusuhte paranemist 2022. aastaga võrreldes. Puudub detailsem ülevaade kuludest, on vaid summa, mis absoluutväärtuses ligi 12% kõrgem, kui 2022. aastal. Samas kulude suhe tuludesse on oluliselt langenud. See kindlasti ka oodatud, sest tegemist püsikuludega ja meie riigi juhtimine ei ole läinud keerukamaks.
Muide valitusega seotud kulud olid sellel aastal 18% kogukuludest ja eelmisel 20%. See on üks suuremaid kulukandjaid sotsiaalministeeriumi (47% kogukuludest), majandusministeeriumi (8,5%) ja haridusministeeriumi (6,5%) kõrval.
Valitsuse tulud – hetkel puuduvad. Eelmisel perioodil 281 miljonit eurot.
Riigikantseleile on tekkinud tulud, mis on ligikaudu 5,4 miljonit eurot suuremad, kui eelmisel perioodil.
Riigikantselei kulud on ühe suurima kasvuga. Kulusuhe kaks korda kõrgem. 2022. aasta kulude tasemega jätkates oleks kokkuhoid ligikaudu 13,7 miljonit.
Investeeringud on siinkohal langenud. Kuna ei kuluarvestuse struktuuriga ning võimalike muudatustega, ei oska siinkohal kommenteerida. Toon esile olulisemad muutused.
Ministeeriumid, ehk funktsionaalne juhtimistasand
Haridusministeerium ja justiitsministeerium
Haridus, nutikus ja tarkus oma riiki, elu ja tegemisi korraldada on tõenäoliselt üks kesksemaid ja olulisemaid valdkondi, mille suhtes koonerdada ei saa. Teisalt samade printsiipidega raha juurde valada ning seda argumendina kasutada, on tõenäoliselt poliitiline populism.
Minu nägemusel ei vaja me haridust, mida meie majandus-, kultuuri-, haridus-, õigus- jms süsteem päriselt ei vaja. Haridust, mida hariduse omandaja keskmiselt päris elus ei rakenda, peaks mõistlikus piires piirama. Mõistan, et elukestev õppimine on põhimõtteliselt oluline, aga piiratud ressursside tingimustes peab riik tegema valikuid.
Aastaid koolis veetmine ja tööturule mitte kunagi jõudmine, samal ajal haridussüsteemide ja koolide ressursse koormates, ei ole õige. See tegelikkuses ei lisa väärtust.
Kulude juurde tulles, on näha, et haridus saab raha suhtena juurde. See on üks suuremaid valdkond ja seega suurema rahastusega. Sellel aastal kogukuludest 6,4% ja eelmisel aastal oli see 6%. Tabelis näidatud suhted on riigi tuludesse, mis on mõnevõrra suuremad, sest tulud on väiksemad, kui kulud. Investeeringud on samuti suuremad, kui eelmisel aastal.
Haridus on võrreldes vana kulusuhtega saanud juurde 70 miljonit eurot. Lisaks investeeringud samuti suuremad (uue kulusuhtega 33 miljonit enam, kui aastal 2022). 70 miljonit pole tegelikult oluline osa ligikaudu 1 miljardise eelarve juures, aga suhtena kogukuludesse 6,5% kasvu.
Justiitsministeerium
Justiitsministeeriumi puhul on märgata olulist kuluude ja kulusuhte kasvu. Eelmise aasta kulusuhtega kokkuhoid oleks 19,3 miljonit. Kulude suhe tuludesse on kasvanud 1,38% pealt 1,5%-ni, mis on 9%. Oluliselt on kasvanud ka investeeringud. Juurde on tulnud 1,2 miljonit.
Kaitse-, keskkonna-, ja kultuuriministeeriumid
Kaitseministeerium
Kulude osakaal kogukuludes kasvanud 3,87% pealt aastal 2022, 5,3% peale aastal 2023. Tabelis 7 näidatud suhe on tuludesse. Kasv vastavalt 4,13% pealt 5,72% peale. Oluline kasv ja seda me kõik ka teadvustame. Eelmise perioodi kulusuhtena oleks kaitsekulutused 247 miljonit madalamad. Ka investeeringud on oluliselt kasvanud.
Keskkonnaministeerium – kasvatab tulusid
Selle ministeeriumi puhul saab esile tuua tulude olulist kasvu. Suhtena lausa 2,8%-lt 4,71%-le. Pea kaks korda. Seda on ligi 300 miljonit eurot enam. Ka kulude suhe on selles valdkonnas paranenud. On neli valdkonda, mille puhul on näha kulusuhte langust. Keskkonnaministeeriumi hallatav on üks.
Kultuuriministeerium – tulud ja investeeringud kasvavad
Kultuur saab kulusuhtena lisaraha pea 15 miljonit rohkem, kui saadi 2022. aasta eelarves. Lisaks tehakse kultuurivaldkonda 4,5 miljonit investeeringuid. Väga märgiline muutus. Kulusuhe ja tulusuhe mõlemad paranevad.
Meie majandus ja maalelu – tõeline kontrast!
Ühte tabelisse satuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maaeluministeerium. Esimesel kasvavad kulud väga suures mahus ja teisel vastupidi. Siit jääb mulje nagu maaelu saabki raha vähem, kui varasemalt. Vähemasti selle rahastamiskanali kaudu ja suhtes teiste ministeeriumitega. Teisalt tuleb võib olla põllumeest tunnustada – saab vähesega hakkama ja on vähenõudlik, tootlikum.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2X suurem kulu.
Tulude kasv on, aga kulude kasv kaks korda suurem. Hea on täheldada, et tulud suhtena eelarvesse on kasvanud. Aga kulud kasvanud suhtena oluliselt enam tuludest. Kui eelmise aastaga võrrelduna on tulusid suhtena lisandunud ligikaudu 200 miljonit enam, siis kulusid 462 miljonit enam. Nii tulude, kui ka kulude tootlikkus on oluliselt madalam.
Siin on kulude suhe tuludesse kasvanud 50%. 6,21% pealt 9,18% peale. Aasta 2022 kulude tasemega oleks kokkuhoid 462 miljonit eurot.
Maaeluministeerium – justkui vaeslaps?!
Investeeringud maaelusse on suurenenud, aga eelarve alusel jääb maaelu siiski pigem vaeslapse seisu. Kulusuhe on oluliselt madalam, kui aastal 2022 ja ministeeriumil on raha 81 miljonit eurot justkui vähem kui eelmisel aastal.
Rahandusministeerium ja siseministeerium
Rahandus teeb raha, aga kehvemini, kui varem! Riigi sissetulekutest ligikaudu 85% tuleb siit. Paraku tuleb mainida, et tulemuslikkus on langenud. Raha tehakse eelmisest aastast ebatõhusamalt ja seda lausa 41 miljoni väärtuses. Kulud on kasvanud suhtes 2022. aastale, 53 miljonit.
Siseministeeriumi puhul tuleb täheldada samuti kulusuhte halvenemist. Kulud sellel aastal suhtena kõrgemad lausa 54 miljonit eurot.
Sotsiaalministeerium ja välisministeerium
Sotsiaalministeeriumi alla kuulub ligikaudu pool riigi kuludest. Kulude suhtena tuludesse saab siin näha langust, aga absoluutarvudes loomulikult kasvu.
Välisministeeriumi puhul on märgata olulist tulude kasvu võrreldes aastaga 2022, aga nagu enamuste puhul veelgi olulisemat kulude kasvu. Tulud suhtena paranenud ligikaudu 7 miljonit, aga kulud suurenenud ligikaudu 17 miljonit.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks lisan kaks põnevat tabelit.
Esimese puhul on näha kulud ja kulukategooriate osakaalud kogukulus aastatele 2022 ja 2023 ning osakaalu muutus %-na. Nii saab näha, kelle osakaal suhtena kogukulusse on paranenud, kellel halvenenud. Järjestasin tabeli osakaal 2023. aasta alusel suuremast väiksemani. Osakaalu muutus (lahter paremal) – negatiivne muutus näitab hetkel paranenud kulusuhet ehk väiksemat rahastust vvõrreldes eelmise perioodiga ja positiivne vastupidi.
Riigi kahjum suureneb ja pole näha, et parandamisega plareeritult pingutataks.
Teine tabel näitab sarnaselt kuludele tulusid. Tulude osakaalu ja nende muutust. Andmed järjestatud 2023. aasta tulu osakaalu alusel.
Tegemist on nn eelarve eelnõuga. Plaaniga, kavandiga. Riigi kavandatud kasumimarginaal oli eelmisel aastal -6,74% ning sellel aastal -7,89%. Rahulikult on kavandatult suurem miinus. Eelmise aasta tasemele jäädes oleks kulude kokkuhoid ligikaudu 180 miljonit eurot. Täna räägitakse 50 miljoni väljakutsest.
50 Miljonit on samaväärne 30 sendiga 100 euro suhtes
Tuletan lugejale meelde, et pingutust nõudev 50 mijonit on kogu eelarvemahust alla 0,3%. Usun, et ettevõtjad, mitte ettevõtjad, emad, isad, koolilapsed mõistavad enda rahaasjade pealt, kui väike on tegelikult 0,3% mahu kokkuhoidu. Kui meie kulud on 1000 eurot kuus, siis 30 euro kokkuhoid ei vaja pingutust. Kui lapse taskuraha on 100 eurot kuus, siis nüüd on vaja kokku hoida ligikaudu 30 senti.
Mida arvad asjast Sina!
