Tagantjärele tarkus on enamasti lihtne ja mugav – kes meist ei oskaks vabandusi leida?!

On isegi ütlus: „Loll on see, kes vabandust ei leia!“

Siinkohal ütleks: „Loll on see, kes vabandust peab otsima!“

Sama mugav on takistuste ilmnemisel jooksvale olukorrale lahenduseta reageerimine või tegevusetus – me ei osanud ju ootamatust ette näha. See annab meile sageli lihtsa võimaluse alla anda ja selleks veel näiliselt asjakohaseid ettekäändeid tuua – tegemist ju teatud mõttes „määramatu jõuga.“ Tegelikult saab alati paremini valmis olla. 

Ootamatud olukorrad on tihti ennustatavad, prognoositavad. Kui mitte täielikult, siis suurema tõenäosusega kindlasti. Kui mitte kohe, siis teatud aja jooksul, peale sisendite, keskkonna, juhtumite, tagajärgede, koostoime analüüsi, kindlasti. 

Kõik oleneb meie endi kodutööst

Kõik oleneb meie endi kodutööst, teadmisest ja tahtest omada plaani A ja plaani B, vajadusel isegi plaani C!

Me teame, et päike loojub ja läheb pimedaks ning pimedas liikudes võime vajada paremat valgustust. Me teame, et suvehakul ilmuvad sääsed ja sääsetõrjevahendi soetamine, kasutamine aitaks sääserünnakut leevendada. Oleme kursis, et sügisel on tormiste vihmahoogude tõenäosus suurem ja paneme vihmavarju kättesaadavasse paika.  Ja teame ka seda, et lapse hea õppeedukuse puhul ootamatult saadud mitterahuldav oleks olnud välditav ja tegemist ennustatava, prognoositava nähtusega, mida laps tõenäoliselt ette tunnetas.  Sama on äris! Tootmises, teeninduses, operatsioonides üldisemalt – sündmuseid ja  nõudlust annab prognoosida. Nõudluse planeerimine on samm edasi ennustamisest. 

Usalda numbreid ja juhi neid läbi erandite

Võib öelda: “Õpi usaldama numbreid ning juhtima neid läbi erandite”. Nõudluse ennustamine on nagu ilmaennustamine- harva saab oma töö eest kiita ja märgatakse vaid siis, kui eksitakse. Igatahes on väga oluline seda koguaeg teha, sest vastasel juhul võib juhtuda katastroof tarneahelas. Oleme ju tundnud, et tormihoiatusi tehakse tänasel päeval enam ja enam. Kindlasti on meie valmidus parem, kui hoiatuseta. Lisaks on sellisel juhul pikas perspektiivis ressursside kasutus ja aja kulu tõhusam. Vahel on kasu ka vaimsest seiskorrast, et olukorraga paremini toime tulla. 

“Härjasaba” efekt üle tarne- või sündmuste ahela on tänapäeval vägagi näitlik. Globaalne tarneahel, kus ühes otsas on väike eksimus, muutub teises otsas läbi protsessi varieeruvuse tohutult võimendatuks.

Tarneahela paremaks ohjamine läbi parema nõudluse planeerimise

1. Määratle protsess –nõudluse planeerimine ei ole iseseisev tegevus. Ta on alamprotsess müügi-ja operatsioonide planeerimises või integreeritud äri planeerimisse. Tuleb teha integreeritud äriplaan, kus ristfunktsioonidega suunatakse kogu organisatsioon ühise eesmärgi suunas. Oluline on tegevuste sidusus. Oluline on teada, kus on sõltuv ja sõltumatu nõudlus – viige oma juhtimisfunktsioonid nõudlusest tuleneva tegevusplaaniga sünkroniseerituks. 
2. Otsusta, mis tasemel sa planeerid ning mõtesta see firmale lahti –toode, klient, kontinent. See kuidas sa ennustad on unikaalne sinu firmale, ära hoia kokku digitaliseerituse ja IT pealt! Ole alati valmis metodoloogiat muutma vastavalt sinu firma vajadusele ja jooksvale muutusele – kohane alati! 
3. Nõudluse planeerimine on koostööl põhinev protsess, mitte lihtne ja ühekordne statistika– andmetel on oluline väärtus, aga üle kõige annab väärtust teabeoskus, mida süsteem ei oska, aga millega me süsteemile aluse paneme. Paigalda positsioonidele esmalt sisemine koostöö, seejärel välimine ja arvesta, et mida lähemale sa signaalile jõuad, seda perfektsem on sinu tulemus. 
4. Nõudluse planeerimine ei ole lihtsalt ennustamine – ennustamine on nõudluse planeerimise osa ja on seotud parima hinnanguga tuleviku nõudlusele. Firmad, kes seda piiri ületada proovivad, esitavad väljakutseid ennustamisele. Läbi turundustöö (promotsioonid, muud turunduslikud üritused) tuuakse lähemale võimalused mõjutada nõudlust ja muudetakse seda lähedasemaks firma üldiste äriliste plaanidega
5. Sa ei suuda kontrollida seda, mida sa ei mõõda– seadista tegevused õigete võtmemõõdikutega ning mõõda nende abil tulemust. Nagu teised põhitegevuse võtmemõõdikud, suunavad õiged mõõdikud ja indikatsioon ka nõudluse planeerimist pahemuse poole. See aitab kohaneda ja õppida. 
6. Koolita enne väljaõpet– kuna NP protsess on ristfunktsionaalne, siis tihtilugu ei tea ennustuste sisestajad kui oluline on nende töö kogu koostöövõrgustikule, kes neid kasutavad. Hea, tervikpilti hõlmav baaskoolitus on väga vajalik, siis mõistavad kõik oma rolli ka paremini. 
7. Puhasta andmed – et sa ei peaks esitama korduvalt küsimusi ja kahtlema protsessi kindluses, mis omakorda võib tekitada erinevaid versioone ennustatust. Ennustamine hõlmab tohutuid andmeid, seega tuleb protsessi pidevalt viimistleda ja hoida puhtana.
8. Usalda numbreid ning juhi läbi erandite – 80 % sinu käibest on võimalik saavutada jälgides pidevalt 20 % toodetest. Et fookust hoida ja tootlikkust tagada, pead teadma, millel on kaal ja millel mitte. Tee õigeid asju ja alles seejärel asju õigesti!
9. Kasuta viga ennustuses positiivselt – hea statistiline viga on sobiv ka heaks laovaruks ning aitab paremini juhtida inventari, samas pakkudes paremat teeninduse taset. On äärmiselt oluline, et mõistate, kus on viga. Me peame teadma, mis ei tööta, see teeb meid samuti targemaks. Kogemus rikastab ja ainult õiged vastused ei aita. 
10. Juuruta tõestatult “klassi parim” lahendus– uurimused on näidanud, et firmad, kes juhivad oma nõudlust, raporteerivad paremast ennustamistäpsusest ning madalamast inventarist. Nad on 2,5 korda enam võimelisemad juurutama parimat NP(nõudluse planeerimise süsteemi [2](Blanchard2008).

Õigeaegne ja korrektne toimetamine – OTD- On Time Delivery?

Tuleme nüüd ahela teise otsa – nõudluse planeerimise juurest kätte toimetamise juurde. Teeme mõõtmise väga põhjalikuks, sest mida täpsemad oleme mõõtmises, seda sisulisemad on andmed ja väiksem „pullisaba efekt.“(levinud on “bullwhip effect” ehk “pullipiitsa efekt” või ka Foresteri efekt, aga mulle väga meeldib näitlikustada just pulli abil, sel põhjusel ka pullisaba! – jääb paremini meelde!). 

OTD (On Time Delivery) – õigeaegne toimetus ehk tarnekindlus. Kas see on ainuke ja olulisim mõõdik tellimuse toimetamisel? 

Kes seda mõõdab, missugusest punktist – klient? See võib olla sisult erinev ning küsida saab missugune on tegelikult perfektne tellimus?

Erinevad USA assotsiatsioonid (seotud tarneahelatega) leidsid, et perfektse tellimuse mõõdikud on järgmised:

1. Õigel ajal toimetatud (OTD)– õigel ajal kohale jõudnud toimetuste %. Aeg on eelnevalt kokkulepitud tarnija ja tellija vahel.
2. Lähetatud komplektselt– tellimused ja tellimuste ridade %, mis on komplektselt kohale jõudnud.
3. Lähetatud kahjustusteta– % tarnitud kliendi tellimustest, mis on kohale jõudnud korrektselt ning kahjustusteta.
4. Korrektne dokumentatsioon– % kliendi tellimustest, mis omavad korralikku saatedokumentatsiooni (saatelehed, arved jne).

Antud mõõdikud väljenduvad eraldi ja ühiselt kliendi rahuloluna. Kõige karmim mõõdik – nn perfektse tellimuse indeks arvutatakse kõikide mõõdikute omavahelise korrutisena.

See on üks võimalus, mis on koondatud ja üldistatud USA assotsiatsioonide andmete alusel, aga seda võib ja saab mõistlikult kohandada igaüks oma ettevõttes vastavalt võimekusele ja olukorrale. Peab mõtlema ka sellele, et me suudaks esmalt tagada usaldusväärsed mõõtmistulemused ja teiseks, et me suudaks andmeid kasutada ja protsesse parendada. Alati on olulisem andmete usaldusväärsus ja saadavus. Kasutamine võib leida aset hiljem, aga kui meil andmed puuduvad või on ebatäpsed, ei ole heast analüüsist ja sellekohasest tegevuskavast kindlasti kasu.